extmin
Neliteist asja, mida vanemad teevad, mida teismelised (salaja) armastavad
Teismelisena oli vanemate toetamine väga kasulik, isegi kui ma ei suutnud neile näidata, kui palju see mulle tol ajal tähendas.
Teismelisena oli vanemate toetamine väga kasulik, isegi kui ma ei suutnud neile näidata, kui palju see mulle tol ajal tähendas.
Vanemad võivad konfliktide vältimiseks soovida teismelise segast tuba kahe silma vahele jätta. Kuid kui nad on vihased ja pettunud, võib teel tekkida löök.
Nendel hulludel teismelistel pole lihtsalt must-valget. Kõik see on kurnava ja hiilgava halli varjundikiht. Ja meie, vanemad, anname endast parima.
Minu poisid said teismeliseks ja mõnikord jäin nende käitumisest lihtsalt sõnatuks. Sain teada, et pean neid läbi selle armastama.
Niisiis, kui palju ma oma lastele räägin? Üks asi, mida ma tean, on see, et mu lapsed ei saa mulle öelda: 'Sa ei saa sellest aru. Sa ei saa aru.' Olin metsik teismeline.
Varsti astub mu vanim ülikoolilinnaku giidide taga ja ikkagi on minu jaoks piinav mõelda, et meie vaheline nabanöör katkeb.
Pandeemia mõjutas kõigi vaimset tervist, kuid kui ta poeg hakkas raskustesse sattuma, leidis see ema võimaluse temaga ühenduse loomiseks.
Ma ei tundnud seda poolt oma tütrest, vastutustundlikust noorest täiskasvanust, kes praegu kodus elab. Olen üllatunud naisest, kelleks ta on saanud.
Tahtsime kasvatada oma lastest tugevaid, iseseisvaid inimesi, kes saavad hakkama ja naudivad elu oma tingimustel. Lapsevanemaks olemine ei lõpe kooli lõpetamisega.
Ära postita minust FB-sse midagi, mida ma pole näinud. Kuidas on lood mu beebipildiga topisega elevandiga? Ma näen väga armas välja. Ei oota. Tahan uuesti vaadata.
Vihjed mu eelseisva koduigatsuse bluusi kohta ilmusid enne lahkumist. Oodates oma lennule minekut, kirjutasin oma päevikusse järgmise: 'Ma tahan kodus olla.'
Emad, kes leiavad teismeeas emaks olemisest ilu ja rõõmu.. peaks olema tuhandeid blogisid, raamatuid ja artikleid, mis on pühendatud ka neile.
Oma kipitava teismelisega õpin ma leidma viise, kuidas armastada last, kellele ma mõnikord isegi ei paista.
Muudan dialoogi oma teismelistega, kui nad vanemaks saavad, et veenduda nende turvalisuses ja vastutustundes, kui nad otsustavad täiskasvanud asju teha.
Olen kurb selle kibemagusa meeldetuletuse üle, et laste täiskasvanueas kasvatamine tähendab nii suure osa kaotamist sellest, kes ma olen emana. Tunnen, et kaotan töö.
Mulle meeldib mõelda, et mu tütre võime oma lahkuminekuärevusega toime tulla on osaliselt tingitud stabiilsusest, mille oleme abikaasaga talle pakkunud.
Istusime pojaga vooditele vastamisi ja rääkisin sellest, millega tööl tegelen. Mu täiskasvanud poeg andis mulle mõistlikke nõuandeid ja lohutussõnu.
Kui mu poeg sai teismeliseks ja eemaldus minust, sain teada, et ta vajab, et ma näitaksin talle, et ma armastan teda, ilma teda lämmatamata. See oli üks raskemaid asju, mida ma tema emana tegema pidin.
Kas see pole see, mida me ei otsi, 'tõelist partnerit' selles lastekasvatuses? Aga milline on tõeline partner.
Raske on keelt hoida, kui kasvatate teismelist, eriti vihasel teismelisel, kes on ärritunud, kui olete neile lihtsalt 'ei' öelnud. Kuid keele hoidmine tähendab, et kuulate ja lasete oma teismelisel häält avaldada.